Südameid võitnud “Petserimaa igatsus”. Ainult kaheksa viimast etendust juulis!
Sõnad: Ilmar Vananurm
Video lavastusest: Plankfilm ja Urmas Reisberg
Lavastuses kasutatud video: Kärt Petser
Näitlejad: Agur Seim, Lauli Koppelmaa, Siim Angerpikk, Jekaterina Moskalenko
Muusikavideo montaaž: Siim Angerpikk
Piletid Fientast ja kohapealt!
Taarka Pärimusteatri igatsust täis setokeelne olustikudraama etendub ka sel suvel
Ilmar Vananurme samanimelisel näidendil põhinev “Petserimaa igatsus” jõudis Urmas Lennuki dramatiseeringu ja Helena Kesoneni lavastaja käe läbi Setomaal, Heina Küünis ise meisterdatud lavalaudadele möödunud aasta 31. juulil. Piirideülesest armastusest kõnelev olustikudraama jutustab paralleelselt ajakirjaniku Pauli ja Petseri neiu Valli suhtesaagaga ka seto rahvale valusa kontrolljoone tekkimise ja selle keskel olemise loo.
Lavastaja Helena Kesonen: “Ma jubedalt ootan, kuidas see vana küün unustatud maanurgas taas ellu ärkab. Kevadel paneme jälle veevannidesse umbrohud kasvama ja külvame Pauli vanaisa hauale rukkiseemne. Siis pühime vanadest kappidest tehtud kloostriseintelt talveväsimuse ja peagi ilmuvad oma nurkadest kohale kaks armastajat Paul ja Valli, et taasluua ühe maa ja ühe armastuse lugu. Paul ja Valli on kui koit ja hämarik, kelle armastus saab süttida ja kustuda ainult siis, kui publik sellesse rohtukasvanud küüni tee leiab.”
Lavastuse kandvaks liiniks on piirid. On piirid, mis on riikide vahel, kuid veelgi ahistavamad on piirid inimeste sees. Need piirid kontrollivad piirivalvuritest karmimalt ning iseendalt jääb vaid küsida, kas ma ületan iseenda, sammun oma unistuste suunas, püüdlen ideaalide poole või vantsin unustuse teed. Meis kõigis on peidus sisemine jõud läbi rohtukasvanud teed edasi liikuda ning selle jõu allikaks on tihti üks sõnastamatu igatsus.
15. juulil tuuakse igatsusdraama taas lavale Petserist kõigest 8 kilomeetri kaugusele jäävas Säpina külas asuvas Heina küünis. Näitlejatena astuvad üles Siim Angerpikk, Jekaterina Moskalenko, Lauli Koppelmaa, Agur Seim. Lava ja kostüümid on kujundanud Triinu Pungits ning valguskunstnik on Enor Niinemägi (Tartu Üliõpilasteater). Lavastuses kõlab 2020. aasta muusiku tiitli Pälvinud Mari Kalkuni autorilooming.
Etendused 15., 16., 21., 22., 23., 28., 29., 30. juulil kell 19.00 Heina Küünis
30. märtsini on Fientas müügil sooduspiletid.
Üritus Facebookis.
31. juulil jõudis esimest korda publiku ette “Petserimaa igatsus”. Esietendus pakkus ülevaid emotsioone nii meeskonnale kui publikule ning lavale astume veel üheksal korral!
PILETID on endiselt saadaval Fientas ja kohapeal. 5.-6. augusti etendused on küll juba välja müüdud kuid järgmistele etendustele on veel kohti.
Fotode autor on Triinu Pungits.
“Petserimaa igatsus” põhineb Petserimaa kirjaniku ja pikaaegse ajakirjaniku Ilmar Vananurme samanimelisel näidendil, mille on kohandanud Urmas Lennuk (Rakvere Teater). Vananurme tõsielulise näidendi peateema on piirideülene armastus, mille kohta võib öelda ka kontrolljooneülene armastus.
Loos kohtume Pauliga, noore ja lootustandva ajakirjanikuga, kes armub Petseri neiu Vallisse. Noored pole seaduse silmis vabad ja vallalised, kuid seadusest rängemalt lahutab neid kontrolljoon, mis kerkib nende vahele kui sein. Kontrolljoon lahutab vanemad lastest, rebib armastajad teineteise embusest ning jätab inimesed ilma oma kodudest. Paralleelselt Pauli ja Valli looga jookseb Setomaa poolitamise lugu.
31. juulil esietenduv igatsusdraama tuuakse lavale Petserist kõigest 8 kilomeetri kaugusele jäävas Säpina külas asuvas Heina küünis. Küüni asukoht ja iseloom toetab loodavat 90. aastate olustikku ja lavastuse temaatikat.
Lavastaja Helena Kesonen: “Säpinas asuvas Heina küünis elustuvad nii Ilmar Vananurme kui ka Urmas Lennuki mälestused lapsepõlve suvedest Petserimaal ja aimdub suurt armastust selle maa ja inimeste vastu.”
Näitlejatena astuvad üles Siim Angerpikk, Jekaterina Moskalenko, Lauli Otsar, Agur Seim
Lava ja kostüümid on kujundanud Triinu Pungits ning valguskunstnik on Enor Niinemägi. Lavastuse atmosfääri muudab veelgi ehedamaks 2020 aasta muusiku tiitli Pälvinud Mari Kalkuni autorilooming.
Etendused 5., 6., 7., 12., 13., 14., 19., 20., 21. augustil
Piletid Fientast ja kohapealt. Setomaalased saavad pileteid osta ka Setomaa muuseumitest ja Setomaa turismiinfost.
Vaata asukohta siit!
2021. aasta suvel etendub Helena Kesoneni lavastus “Petserimaa igatsus”, mis põhineb Setomaa kirjaniku ja pikaaegse ajakirjaniku Ilmar Vananurme samanimelisel näidendil, mille on kohandanud Urmas Lennuk (Rakvere Teater). Vananurme autobiograafilise näidendi peateema on piirideülene armastus või peaks seda sõnastama kui kontrolljooneülest armastust.
Loo keskmes on noor ja õhetav armastus, Pauli ja Valli lugu. Paul on noor ja lootustandev ajakirjanik, kes armub Petseri neiu Vallisse. See on mitmekordselt keelatud armastus, noored pole seaduse silmis vabad ja vallalised, kuid seadusest rängemalt lahutab neid kontrolljoon, mis kerkib nedne vahele kui sein. Kontrolljoon lahutab vanemad lastest, rebib armastajad teineteise embusest ning jätab inimesed ilma oma kodudest. Paralleelselt Pauli ja Valli looga jookseb Setomaa poolitamise lugu. Lavastus etendub erilise ajaloolise taustaga maalilises Setomaa külas Saatses.
Osades: Siim Angerpikk, Jekaterina Moskalenko, Lauli Otsar, Agur Seim
Kunstnik: Triinu Pungits
Muusikaline kujundus: Mari Kalkun
Valguskunstnik: Enor Niinemägi
Etendused: 31. juuli,
5., 6., 7., 12., 13., 14., 19., 20., 21. august
Piletid peatselt müügil!
Dekameronlik lavastus seto jutuvestja Feodor Vanahundi kirevast maailmast, kus vaataja ette toodavad teemad varieeruvad maailma loomisest kuni lähiminevikuni.
Jutuvestja Vanahund folkloorsetel lugudel põhinev lõbus lavastus käsitleb inimest kui äärmuseni vastuolulist isendit. Kaasahaaravates lugudes kohtab nii pühamehi, kui ka Jumalat ennast, juute, pappe, trikstereid ning salakavalaid naisi, kelle elutee neile kord naeratab, kord aga vimkasid viskab.
Inimene nähtuna läbi Vanahundi juttude on armastav ja vihkav, töökas ja laisk, alandlik ja alp, vooruslik ja paheline, jumalakartlik ja jumalavallatu, frigiidne ja kiimaline ja veel ja veel ja veel…
Aga inimesed, need oleme Meie.
‘’Vanahunt’’ on katse tungida vanameistri peas pesitsevasse mikrokosmosesse, et see kõigile nähtavaks ja elavaks manada.
Lavastaja: Helena Kesonen
Kunstnik: Mailiis Laur
Dramaturg: Ott Kilusk
Valgustehnik: Chris Kirsimäe
Helilooja: Liisa Koemets
Osades: Artur Linnus, Eduard Tee, Jekaterina Moskalenko, Agur Seim, Kristian Põldma, Martin Tikk, Claus Mootse, Siim Angerpikk ja Joonas Vatter.
Etendus on kahes vaatuses ning kestab kokku 2 tundi ja 15 minutit.
*Alla 12-aastastele lastele mittesoovitatav! Etenduses kasutatakse ebatsensuurseid väljendeid ja käsitletakse teemasid, mis ei pruugi lastele sobida.
Etendused toimuvad 1., 3., 4., 8., 9., 13., 14., 15, 30. ja 31. augustill kell 19.00 Setomaal, Treski Küünis.
Piletid Ticketerist
Treski Küünis käib hommikust õhtuni kibe töö, esietendus juba 3. augustil.
Piletid eelmüügis siin www.ticketer.ee/taarka
Täispilet 15 eurot ja sooduspilet 13 eurot (õpilane, tudeng, seenior)
Piletid saadaval eelmüügist www.ticketer.ee/taarka ja Värska turismiinfopunktis.
3. augustil esietendub Setomaal Treski Küünis uus seto algupärand „Vanahunt“, mis põhineb jutuvestja Feodor Vanahundi folkloorsetel musta huumoriga vürtsitatud lugudel.
Taarka Pärimusteater toob Helena Kesoneni lavastuses „Vanahunt“ vaatajate ette seto pärimuslikud naljalood maailma loomisest lähiminevikuni. Suvelavastuses põimuvad õigeusu dogmad tugevalt paganlike uskumustega ning pilatakse kõiki ja kõike – talupoja aplust, taevaisa hoolimatust, kirikupapi rumalust.
Helena Kesonen rääkis, et „Vanahunt“ ülistab sakraalse ja profaanse ühendust seto kultuuris: „Piilume seto rahvapärimuse dekameronlikku maailma, mis toimib isemoodi, regilaululike reeglite järgi,“ selgitas lavastaja. „Seal toimetavad Jumal ja pühakud nii taevas kui ka maa peal ning selle keskel elab inimene oma pisikeste kirgede ja pisikeste pattudega,“ lisas Kesonen.
Seto jutuvestja pärimuse kirjutas näidendiks Ott Kilusk, kes pälvis 2017. aastal Eesti Teatri Agentuuri näidendivõistluse peapreemia setokeelse näidendiga „Kirvetüü“.
Feodor Vanahunt (1890–1965) ehk setopäraselt Vanahundi Höödor oli Petserimaal Vilo vallas Lõtina külas hinnatud jutuvestja ja ilma näinud mees. Ta rändas Esimese maailmasõja ajal sõdurina ja pärast sõda põgenikuna mitmel pool Venemaal, Lääne-Euroopas ja Türgis ning saabus lõpuks 1921. aastal tagasi kodumaale —rännak oli laiendanud tema silmaringi ja rikastanud tõenäoliselt ka jutupagasit. Kodukülast võttis ta naise, lõi koos temaga pere ning hakkas talu pidama. Vanahunt ei olnud mitte ainult kohalike seas kuulus jutuvestja, vaid ka pillimees, kes mõistis osavalt kannelt mängida.
1945. aastal, kui Petserimaa likvideeriti ja Setomaa Eesti NSV ja Vene NFSV vahel kaheks jaotati, jäi Lõtina küla Venemaa poolele. Paljud setod hakkasid parema elu lootuses Eesti poolele ümber kolima. Ka Vanahunt kolis koos naisega viis aastat enne oma elu lõppu Eestisse ja jõudis elada Vastse-Kuustes ja Ahjal ning sinna kalmistule on Vanahunt ka maetud.
Vanahunt ühtegi teksti ise paberile ei pannud, tema lood kirjutasid üles rahvaluulekogujad 1930. aastatel. Suurem valimik Vanahundi jutte avaldati esimest korda alles 2015. aastal, kui folklorist Andreas Kalkun toimetas tekstid kogumikuks „Ilosa’ ja pogana’ jutu’”, mis ilmus Seto Instituudi ja Eesti Kirjandusmuuseumi ühisväljaandena „Seto kirävara“ sarjas.
„Vanahundi jutupärand on rikkalik, meisterlikult jutustatud ning tänapäevalgi intrigeerivaid teemasid käsitlev,“ ütles Andreas Kalkun. „Eesti Rahvaluule Arhiivis on üle 220 Höödori juttu, lisaks veel muid rahvaluule žanre,“ kirjeldas rahvapärimuse uurija.
Erakordse asjaoluna tõi Kalkun välja selle, et Vanahundi käest on üles kirjutatud märkimisväärne kogus roppe jutte, millest on näha, et jutustaja on nautinud eriliselt seksuaalhuumorit. „Rahvapärimuse kogujad on eelarvamuste tõttu sellise osa pärimusest tavaliselt kogumata jätnud, kuid õnneks oli üks julge neiu, kes need lood üles kirjutas,“ rääkis Kalkun.
Taarka Pärimusteatri lavastust „Vanahunt“ mängitakse ainult kümme korda. Etendused toimuvad Treski Küünis 3., 4., 9. ja 10. augustil (kl 19.00), 11. augustil (kl 17.00), 12. augustil (kl 13.00 ja kl 19.00) ja 14., 30., 31. augustil (kl 19.00).
Lavastaja Helena Kesonen, kunstnik Mailiis Laur, dramaturg Ott Kilusk. Valgustab Elerin Tammel, heli loob Liisa Koemets.
Mängivad: Artur Linnus, Agur Seim, Eduard Tee (Vene Teater), Jekaterina Burdjugova, Kristian Põldma, Martin Tikk, Siim Angerpikk, Claus Mootse, Vootele Ruusmaa.
Helena Kesonen lõpetas 2017. aastal TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia 11. lennu harrastusteatri juhi ja lavastaja eriala.
„Vanahundi“ lavale toomist toetavad EAS Setomaa Arenguprogramm, Setomaa Kultuuriprogramm, Setomaa vald ja Eesti Kultuurkapital.
Piletid saadaval eelmüügist aadressil https://www.ticketer.ee/taarka/
Jälgi jooksvat infot „Vanahundi“ Facebooki lehel SIIT.
